Pereteraapia kirjeldus

Pereteraapia on laialtlevinud psühhoteraapiameetod, mis on suunatud lahendamaks süsteemselt probleeme, mis tekivad inimestel suhtes oma lähedaste ning teiste oluliste inimestega. Traditsiooniliselt on pereteraapia fookuses pereliikmete omavaheline suhtlemine ning suhete kvaliteet, perekonna erinevad arengukriisid ning nendega toimetulek. Teraapia tulemuseks võib olla näiteks perekonna toimetuleku paranemine, üksteisemõistmise suurenemine, emotsionaalse toetuse jagamine ja saamine pereliikmete poolt, probleemilahendusoskuste paranemine. Kes võiks pereteraapiast kasu saada? Perekond võib inimese jaoks olla nii suureks toetuse pakkujaks kui ka mittemõistmisest tulenevaks stressiallikaks ning valutekitajaks. Seega on pereteraapiast abi kõikidel juhtudel, mil eesmärgiks on peresisese toetuse suurendamine. Igat pereliiget puudutav probleem ,mis mõjutab tema suhteid teiste pereliikmetega, on käsitletav pereteraapias. Õigeaegne sekkumine aitab ära hoida pereliikme patologiseerimise ning leida kiiresti ning efektiivselt sobivad probleemilahendused. Pereteraapia sobib abistava meetodina nii kriisisituatsioonis kui ka pikemaajaliselt väljakujunenud probleemide lahendamisel. Samuti on meetod kasulik ennetava eesmärgiga vältimaks pereliikmete käitumisprobleeme või psüühilise tervise halvenemist. Enamlevinud probleemivaldkonnad, mille puhul pereteraapia on osutunud efektiivseks sekkumismeetodiks: Psüühilised probleemid, eriti kroonilise kuluga Psühhosomaatilised probleemid Laste ja teismeliste psüühilised probleemid Seksuaalsusega seotud probleemid Paarisuhteprobleemid, kaasa arvatud lahutusega seotud temaatika Perekonna elutsükkel ja arengukriisid Vanemlike oskuste puudulikkus Kooliprobleemid Tööga seotud problemaatika Traumaatilised kogemused, kaotused ja lein Pereteraapia võimaldab pereliikmetel väljendada oma raskeid tundeid turvalises keskkonnas, õppida tundma teiste pereliikmete kogemusi ja arusaamasid, saada teadlikuks teiste vajadustest, leida peres olemasolevaid ressursse ning seeläbi luua muutus oma suhetes ja elus tervikuna. Kuidas pereteraapia toimub? Pereteraapia toimub valdavalt vestluse vormis, kus kõigil pereliikmetel on võimalus avameelselt ennast väljendada ning saada ära kuulatud. Pereterapeut kasutab erinevad tehnikaid eesmärgiga tuua muutust pere suhtlemismustritesse, probleemikäsitlusse ning rollijaotusesse. Perekohtumiste sagedus sõltub probleemi eripärast ja kriitilisusest. Seansid võivad toimuda nii kord nädalas kui ka kord paari kuu kohta. Pereteraapias võiksid osaleda kõik peres koos elavad või probleemiga seotud inimesed. Vahel saab teraapiat alustada ainult ühe või paari pereliikmega, kuid seegi aitab probleemset olukorda leevendada, sest kui muutub ühe pereliikme käitumine, ei saa jääda muutumata teistegi oma. Terapeut võib peresituatsiooniga tutvumise järel otsustada tegeleda näiteks vaid paarisuhtega Pereseansi kestus on tavapäraselt 60-90 min. Sageli esinevad pereprobleemid Pere ees seisvate ülesannetega toimetulematus. Nendeks on pereliikmete põhivajaduste (turvalisus, elementaarne hoolitsus, materiaalne kindlustatus) mitterahuldamine. Perekonna koosseisu muutumised ning raskused laste arenguliste vajadustega toimetulemises. Samuti kriisiülesanded, mis tekivad peret ootamatult tabanud olukordades (pereliikme haigus, surm, kodu kaotus jm.) Suhtlemisraskused. Paljudes teraapiasse pöörduvates peredes on suhtlemisraskused, mis tähendab, et pereliikmete vaheline kommunikatsioon on ebaselge, ebapiisav ning vastuoluline. Rolliprobleemid. Tekivad siis, kui peres olulised funktsioonid on ebaõigesti jaotatud või ebapiisavalt täidetud. Tüüpilised on sellisel juhul vanemate vähene autoriteet laste kasvatamisel või nn. vanemlikustatud laps, kelle ülesandeks on kanda näiteks puuduva vanema rolli. Käitumise kontrollimise raskused. Tavaliselt teeb peredele muret lapse või laste käitumine, mis võib keeruliste peresuhete tõttu muutuda allumatuks, antisotsiaalseks või agressiivseks. Piirid pere allsüsteemide ja liikmete vahel. Terves peres peaksid olema parajalt läbilaskvad piirid abikaasade, vanemate ja laste allsüsteemide vahel. Ebapiisav või liiga seotud suhe pereliikmete vahel, suhtlemisraskused ning käitumise kontrollimise ebaõnnestumine on mõned näited piiride problemaatikast peres.

couple, romantic, together

Me kõik soovime suhet ja peresuhteid, kus poleks probleeme ning kõik sujuks iseenesest. Paraku päris elus juhtub asju ja kõik pole alati nii lihtne. Kui kokku saavad kaks inimest ja otsustavad koos luua oma perekonna siis saavad kokku ka kaks täiesti erinevat maailma. Me tuleme kodudest, kus on omad reeglid ja väärtused, omad uskumused ning tõekspidamised. Ühtlustada need kaks erinevat maailma on tõeline väljakuste ning saavutus. Kuid midagi ei tule iseenesest. Olles teadlik iseendast ja ümbritsevatest inimestest, osates mõista teiste tundeid ning nendega arvestada, saame me olla paremad kaaslased üksteisele. Kuidas seista oma vajaduste eest ja samas mitte olla pidevalt nn "järgiandja" on suur väljakutse suhtetasandil. Ühtlustades oma väärtused ja mõistes teineteise vajadusi, oleme me paremad partnerid ning lapsevanemad. Pole häbiasi küsida abi ja suunamist oma probleemide korral sest prioriteet on täisväärtuslik peresuhe.

  • Õnnelikud vanemad võrdub õnnelikud lapsed
  • Veetkem aega koos
  • Kuulakem ja austagem üksteist
  • Andkem üksteisele aega hobidega tegelemiseks

Juhul kui Sinu peres on alljärgnevad probleemid siis tasuks mõelda nõustamisele:

  • Igapäevane rutiin on muutunud kurnavaks ja tunned, et miski ei valmista enam rõõmu. Puudub energia, mida pereellu panustada. Ka tavaliste asjade tegemine on tohutult energiat võttev ja tundub enda ületamisena.
  • Pere emotsionaalsel tasandil esinevad tunnetereaktsioonid, mis pole tavapärased, nagu: äkiline ja ülekeev vihareaktsioon, hirmu tundmine oma partneri ees, kurbus, depressioon või mõnu muu psühholoogiline kõrvalekalle.
  • Omavahelise suhtlemise probleemid pereliikmete vahel. Raske on leida ühist keelt. Rääkimine on muutunud "mõttetuks" ja enam ei taheta partneriga oma mõtteid jagada. Vaikus ja vaikimine on muutunud parimaks lahenduseks pere kommunikatsioonis.
  • Pereliige ei tule toime uute asjadega pereelus: lapse sünd, uude kohta kolimine, erinevad muutused peredünaamikas.
  • Peres esineb vägivalda nii füüsilist kui verbaalset.
  • Kui on tunne, et liiga palju on antud peres ühele inimesele kohustusi ning see kõik kasvab üle pea. Tekib tahtmine kõik jätta sest sa ei suuda enam.
  • Laste käitumine on muutunud kodus ja /või koolis. Hinded on halvad, esineb agressiivset käitumist, meeleolu langust, laps "ei ole enam see kes ta oli".
  • Peres on rasked ajad: pereliikme surm, haigus, lahutus, finantsprobleemid, uus töökoht. Mingi traumaatiline sündmus, millega toimetulek on raske ja aeganõudev.
  • Pereliikmel on sõltuvsprobleemid (alkohol, narkootilised ained). Seisund, mis vajab sekkumist N: söömishäire, vaimset tervist puudutav seisund.
  • Pereellu on lisandunud keegi "kolmas"