Nõustamine

Nõustamine on oma olemuselt abistaja ja abi vajaja vaheline toetav vestlus, milles keskendutakse abivajaja probleemile ning abistaja kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Sageli seostub nõustamistegevusega ennekõike psühholoogiline abistamine või näiteks karjääri- ja perenõustamine. Nõustamist võib käsitleda väga kitsalt ja spetsiifiliselt, samas on nõustamistegevused oluliseks osaks väga paljudes elukutsetes.  Ennekõike on tegemist episoodilise või mikronõustamisega. Abi vajajateks ehk nõustatavateks võivad olla nii lapsed, lapsevanemad, täiskasvanud aga teatud juhtudel ka teised spetsialistid.

Nõustamine – abistaja ja abi vajaja vaheline toetav vestlus, milles keskendutakse abivajaja probleemile ning abistaja kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi.

Mikronõustamine – ühekordsed lühikesed nõustamisseansid ilma jätkukohtumiste eelduseta.

Teraapia, psühhoteraapia – kindla struktuuriga nõustamise liik, mida teostab vastava väljaõppe saanud spetsialist ehk terapeut. Teraapia on reeglina pikaajalisem kui nõustamine.

Konsulteerimine – abistav vestlus abivajajat ümbritsevate inimestega, abistamine teiste kaudu. Olemuselt on tegemist vestlusega võrdsete ekspertide vahel, kus kõik osapooled on oma valdkonna eksperdid, nende hulgas ka lapsevanem.

Protsessi kirjeldus:

1. Kohtumine ja konsulteeritavaga suhte loomine.
2. Hindamine – konsulteeritav iseloomustab vahetut ja laiemat keskkonda ja abivajajat,
lähtuvalt probleemist, millega tegeletakse.
Avaintervjuu, mis katab 5 valdkonda: probleemi defineerimine, eelnenud võimalike
vallandavate tegurite, probleemi alles hoidvate tagajärgede, võimalike seotud keskkondlike tegurite ning olemasolevate ressursside määratlemine.
3. Probleemi defineerimise faas on kogu protsessi kõige olulisem osa ja ennustab tulemuslikkust.
4. Sekkumisviiside valik ja planeerimine. Tähtis on arvestada konsulteeritava ressurssidega, strateegia aktsepteeritavusega.
5. Elluviimine –  osapoolte ülesanded ja kohustused. Olulised tegevused on toimumise aja ja muutusi soodustavate tegurite määratlemine, kirjaliku tegevuskava fikseerimine.
6. Tõhususe hindamine.
7. Lõpetamine. Lõpetamise tingimused peavad olema kohe protsessi alguses kokku lepitud.

Nõustamise üldised eetilised põhimõtted

Sõltumatus. Nõustamise eesmärgiks on toetada ja tugevdada indiviidide ja rühmade võimet korraldada oma elu nii, et nad suudaks enda eest hoolt kanda ning areneda ühiskonna liikme ja üksikisikuna.
Vabadus ja solidaarsus. Vabadust piiravates tingimustes on oluline toetada kõigi inimeste võrdset väärtuslikkust. Erikohustuseks on hoolitseda laste ja teiste indiviidide eest, kes ei saa ise oma õiguste eest seista.
Erapooletus. Nõustaja peab püüdma töötada kedagi kõrvale jätmata ja andma parima võimaliku abi kellele tahes. Aitaja on erapooletu ja on vastu ükskõik millisele diskrimineerimisele.
Demokraatia ja inimõigused. Nõustajad peavad au sees iga inimese individuaalseid õigusi, samuti ka rühmade õigusi puutumatusele ja väärikusele.
Kliendi privaatsuse kaitse. Nõustajal on vaikimiskohustus ametiasjade suhtes. Privaatsuse kaitse sisaldab ka kliendi õigust saada teavet teda puudutavatest asjadest.
Kliendi osalus. Nõustamistegevus rajaneb väärtustel, mis soodustavad klientide osalemist ja koostööd oma probleemide lahendamisel. Probleeme püütakse lahendada klientide huvidest lähtuvalt. Klient peab olema informeeritud teda puudutavatest asjaoludest.
Enesemääramisõigus. Nõustamise praktikas püütakse võimalikult vähe kasutada sundust. Sellistel juhtudel, kui sundus näib vältimatu ühe osapoole probleemide lahendamiseks teise osapoole arvel, tuleb sunni kasutamisel hoolega kaaluda
kummagi poole huve. Samuti tuleb mõista enesele võetavat vastutust.
Individuaalne vastutus. Iga töötaja teeb otsuseid käesolevate eetiliste printsiipide alusel ja peab neist kinni, olenemata sellest, kas nende organisatsioon on andnud oma liikmeile siduvaid juhtnööre või ei. Igale nõustatavale peab jääma tema isiklik
vastutusosa, sõltumata tema probleemi raskusastmest. Nõustaja vastutab oma  isikliku pideva arengu eest, samuti kannab ta järjekindlalt hoolt enese kui isiksuse psüühilise tervise eest.