Rehabilitatsiooni-
teenused
Sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon, mobiilne rehabilitatsiooniteenus
Mis on rehabilitatsiooni-
teenus?
Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. Rehabilitatsiooniteenused jagunevad sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks.
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgiks on saavutada võimalikult iseseisvalt elamine, võimetekohase hariduse ja tööks vajalike kompetentside omandamine, võimetekohane osalemine ühiskonnaelus ning eelduste loomine võimetekohasele tööle asumiseks. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud inimestele kes ei ole tööturul aktiivsed.
Tööalane rehabilitatsioon
Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud klientidele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.
Üldjuhul kestab teenus kuni üks aasta.
Täpsemat infot tööalase rehabilitatsiooniteenuse kohta on võimalik saada Eesti Töötukassa veebilehtedelt või infotelefonilt 15501.
Mobiilne rehabilitatsiooni-
teenus
Meie mobiilne rehabilitatsiooniteenus on loodud selleks, et pakkuda teile vajalikku tuge otse teie kodus või hoolekandeasutuses. Meie kogenud spetsialistid tulevad teie juurde, et tagada mugav ja tõhus taastumine teie enda keskkonnas.
Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
Mitmekülgset abi vajava lapse saab suunata sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele kohalik omavalitsus. Teenuse raames abistatakse traumateadlike sekkumismeetodite abil nii last kui ka tema perekonda.
- Sotsiaalne rehabilitatsioon
- Tööalane rehabilitatsioon
- Mobiilne rehabilitatsiooniteenus
- Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
KELLELE SUUNATUD?
KENRK osutab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lastele ja täiskasvanutele, kes kuuluvad järgmistesse sihtgruppidesse:
alla 16-aastased lapsed, kellel on määratud puude raskusaste (sügav, raske või keskmine puue);
alla 18-aastased lapsed, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema SRT-le suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet.
puuduva töövõimegatööealised inimesed. Nemad saavad SRT taotleda ja sotsiaalkindlustusamet hindab nende SRT vajadust ka sel juhul, kui nad töötavad või õpivad või on töötuna arvele võetud töötukassas;
osalise töövõimegavõi puudega või töövõime kaotuse protsendiga või invaliidsusgrupiga tööealised inimesed, kes ei ole töövaldkonnas aktiivsed, st kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele võetud Töötukassas. Erand: SRT taotlemise õigus on ka vähemalt 16-aastasel noorel, kes omandab põhiharidust hooldusõppes riikliku õppekava alusel. See õigus ei laiene lihtsustatud õppekava või toimetuleku õppekava alusel õppivale noorele;
ennetähtaegse vanaduspensioni saajad, kellel on puue;
vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saajad, kellel on puue.
vanaduspensioniealine inimene, kellel on puue(määratud sügav, raske või keskmine puude raskusaste).
MIS EESMÄRKI KANNAB TEENUS?
Sotsiaalne rehabilitatsioon on sotsiaalteenus, mis mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. SRT kaudu inimene ja pere õpivad, kuidas saada igapäevaselt hakkama terviseseisundist tingitud erivajadustega. Sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenusele tulles on oluline mõelda läbi, milleks seda teenust tarvis on ehk mida soovitakse teenusega saavutada. Samuti on tähtis meeles pidada, et sotsiaalne rehabilitatsioon ei ole mõnuteenus – sanatooriumi või spa-tuusik – vaid mitme spetsialisti või erinevate sekkumiste kaasatuse vajadusega lähenemine, et leida lahendused inimese igapäevaelus ette tulevatele keerukustele.
MIS ON TEGEVUSKAVA?
Sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevuskava võib koosneda järgmistest teenustest:
– füsioteraapia
– tegevusteraapia ja -nõustamine
– logopeediline abi
– kogemusnõustamine
– psühholoogiline nõustamine
– õendusalane nõustamine
– sotsiaalnõustamine
– arsti nõustamine
Teie eesmärgi saavutamiseks vajalik tegevuskava pannakse kokku KENRK rehabilitatsioonimeeskonna poolt ning võib sisaldada nii individuaalseid kui grupiteenuseid.
KUIDAS SAADA TEENUSELE?
Sotsiaalset rehabilitatsiooni rahastab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Teenuse taotlemiseks vajalik informatsioon on kättesaadav SKA kodulehelt: SOTSIAALNE REHABILITATSIOON (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne-rehabilitatsioon#Sotsiaalne%20rehabilitatsioon)
Kui teil on olemas SKA suunamiskiri ning kuulute sihtgruppi, võtke palun ühendust meie koordinaatoriga:
jarva@jarvareha.ee või telefonil 5077543
KENRK osutab sotsiaalset rehabilitatsiooni, sarnaselt tööalase rehabilitatsiooniga, ambulatoorselt ehk teenuse saaja ei ööbi KENRK-s.
Kodukülastus teenuse osutamine toimub klientidele, kellel on liikumispuue. Külastused toimuvad eelneval kokkuleppel.
Sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust puudutav seadusandlus on kättesaadav SKA kodulehelt: SEADUSAKTID (KATKINE LINK)
KELLELE SUUNATUD?
Te kuulute tööalase rehabilitatsiooni sihtühma kui olete tööealine (st vanuses 16 kuni vanaduspensioniiga) vähenenud töövõimega inimene
kellel on puue või püsiv töövõimetus või osaline töövõime ning
kes on hõivatud (töötajad, õppijad, ettevõtjad, ajateenistuses olijad) või
otsivate tööd (olete registreeritud töötu).
MIS EESMÄRKI KANNAB TEENUS?
Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Vajadusel saab rehabilitatsioonimeeskond aidata Teil tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas tööd sobivamalt korraldada või töökeskkonda kohandada.
MIS ON TEGEVUSKAVA?
Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:
– füsioteraapia
– tegevusteraapia ja -nõustamine
– loovteraapia
– logopeediline abi
– kogemusnõustamine
– psühholoogiline nõustamine
– õendusalane nõustamine
– sotsiaalnõustamine
– arsti nõustamine.
Tööalase rehabilitatsiooni tegevused toimuvad Teie vajadustest lähtuvalt kas individuaalselt või grupis.
Rehabilitatsiooniteenust pakuvad Sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad.
KUIDAS SAADA TEENUSELE?
töötukassa juhtumikorraldaja hindab teie teenusevajadust;
lepite juhtumikorraldajaga kokku rehabilitatsiooni eesmärgi;
valite enda jaoks sobiva rehabilitatsiooniasutuse;
hiljemalt 7 päeva pärast kokkulepet juhtumikorraldajaga, lepite kokku kohtumise teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks või rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks;
töötukassa kinnitab tegevuskava;
alustate rehabilitatsiooniteenusel osalemist.
Kui te töötate, kuid vajate vähenenud töövõime tõttu tuge töötamise jätkamiseks, võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga. Töötukassa esinduste kontaktid leiate siit: töötukassa esindused (https://www.tootukassa.ee/et/kontaktid/esindused).
Vajadusel makstakse teile – olenemata sellest, kas olete töötuna registreeritud või mitte – rehabilitatsiooniteenusel osalemisel sõidu-ja majutustoetust.
Meie mobiilne rehabilitatsiooniteenus on loodud selleks, et pakkuda teile vajalikku tuge otse teie kodus või hoolekandeasutuses. Meie kogenud spetsialistid tulevad teie juurde, et tagada mugav ja tõhus taastumine teie enda keskkonnas.
Kas see on mulle?
Kui oled mures oma lapse või hoolealuse keerulise käitumise pärast ning tunned, et ei oska enam ise oma last toetada ja vajad selleks spetsialistide tuge, võid abi leida sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest. Teenuse raames abistatakse traumateadlike sekkumismeetodite kaudu nii last kui ka tema perekonda. Teenus aitab vähendada lapse või noore riskikäitumist, suurendada turvatunnet ning vähendada võimalust sattuda kinnisesse lasteasutusesse või vanglasse.
Oluline info
Mitmekülgset abi vajava kuni 18aastase lapse teenusele suunamise algatab kohalik omavalitsus STARi keskkonna kaudu.
Pea meeles:
- lapsevanem ja omavalitsuse lastekaitse spetsialist teevad koostööd
- teenusele saab suunata lapsi ja noori vanuses 0–18
- lapsele või noorele ei pea olema määratud puuet
- lapsel on teenusele saamiseks olulised puudujäägid vähemalt kahes heaolu valdkonnas: füüsiline või tervislik seisund, psühholoogiline või emotsionaalne seisund, sotsiaalne seisund, kognitiivne või hariduslik seisund
Kuidas saan?
- Teenuse taotlemiseks pöördu lapsevanemana elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialisti vastuvõtule. Spetsialist hindab lapse abivajadust, nõustab sobiva teenuse välja selgitamisel ning abistab vajadusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamisel.
- Teenust osutatakse kuni 2695 euro eest aastas, kuni omavalitsuse hinnanguga suunatud abivajav laps saab 19-aastaseks.
Uuri lisa koordinaator Marge Laksilt numbril 53037450 või meiliaadressil marge.laks@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Lisainfo
Teenust saab kasutada, kui
- lapse abistamiseks on varem pakutud võimalusi (nt pere- või psühholoogiline nõustamine, tugiisikuteenus, sõltuvusravi või -nõustamine, hariduse tugiteenused), ent need ei ole andnud tulemusi või neid ei ole saanud kasutada
- tegu on lastekaitseseaduse järgi abivajava lapsega. See on laps, kelle heaolu on ohus või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemises, hooletusse jätmises või mõnes muus õigusi rikkuvas olukorras. See on ka laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste inimeste heaolu.
Kuidas meie sotsiaalsele- või tööalasele rehabilitatsiooniteenusele saab?
Erinevate erivajadustega inimesed võivad vajada täisväärtusliku elu elamiseks rohkem tuge ja abi. Abivajaduse suuruse määratlemiseks tuvastatakse inimesel puude raskusaste ja liik. Puudega inimestel on võimalik saada mitmeid toetusi ja soodustusi.
Mis on puue ja puude raskusastme tuvastamine?
Puue on pikaajaline väljakujunenud (st raskesti tagasipööratav või pöördumatu) seisund: mille korral esineb püsiva iseloomuga keha mistahes struktuuri puudulikkus või häire (üks või mitu), mille tõttu inimese toimetulek on tavaolukordades piiratud mille tõttu inimene vajab kõrvalabi ja/või abivahendeid
Erivajadustest tulenevate lisakuludega toimetulekuks makstakse puuetega inimestele igakuiseid sotsiaaltoetusi. Puuetega inimestele teevad soodustusi ka mitmed teenusepakkujad, näiteks ühistranspordis, praamisõidul, muuseumides ja teatrites. Puude tuvastamisel on inimesel õigus taotleda rehabilitatsiooni teenust. Olemas on tööalane rehabilitatsioon ja sotsiaalne rehabilitatsioon.
Tööealise puude raskusastme tuvastamine
Kui sinu tervisekahjustus on pikaajaline ning tegutsemisvõime on piiratud, hindab töötukassa ekspertarst töövõimet, arvestades terviseseisundit digiloo terviseandmete põhjal ja sinu poolt ühistaotlusele märgitud hinnangut tegutsemisvõimele. Enne töövõime hindamise taotlemist on oluline, et perearst või eriarst oleks teinud terviseseisundit ja sellest tingitud piiranguid kirjeldava sissekande e-tervise infosüsteemi (digilugu) viimase poole aasta jooksul. Puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisel arvestatakse sinu terviseseisundiga, selle senise kulu ja muutumise prognoosiga. Kui on hinnatud ka sinu töövõimet, siis puude perioodi osas arvestatakse üldjuhul vähenenud töövõime perioodiga. Töövõime ja puude hindamiseks on sul võimalik esitada ühistaotlus töötukassale.
Puude tuvastamise menetlus algab sotsiaalkindlustusametis pärast seda, kui töötukassa on töövõime hindamise otsuse teinud. Puude raskusastme tuvastamisel võetakse aluseks töötukassa ekspertarsti hinnangu esinevate tegutsemispiirangute kohta. Võimalik on taotleda puude raskusastme hindamist ilma töövõime hindamiseta, sel juhul esita taotlus ainult Sotsiaalkindlustusametile ja dokumendipõhise hindamise teeb Sotsiaalkindlustusameti ekspert.
Sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mis on mõeldud puudega ja/või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Selle teenuse kaudu õpivad inimene ja pere, kuidas terviseseisundist tingitud erivajadustega igapäevaelus hakkama saada.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Kui teenuse vajaduse hindamisel selgub, et inimene seda teenust vajab, suunatakse inimene rehabilitatsiooni teenusele.
Eesmärkide saavutamiseks osutavad vajaduse selgudes teenuseid järgmised spetsialistid: tegevusterapeut, loovterapeut, sotsiaaltöötaja, psühholoog, eripedagoog, logopeed, füsioterapeut, kogemusnõustaja, arst, õde. Teenuseid osutatakse nii individuaalselt kui ka perele või grupis, välja arvatud arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt.
Broneeri aeg juba täna
